Riigikogu stenogrammid osa 4: keskkonnateemad
Ülevaade keskkonnateemadest Riigikogus
Eesmärk
Käesoleva kirjatükikese eesmärk on analüüsida keskkonnaga seotud teemade dünaamikat ning sisu Riigikogus. Tahan kvantitatiivsemalt aru saada, kas kliimakriisi süvenemine (koos muude kriisidega) on midagi muutnud Riigikogu tegemistes. Graafikute ja analüüsi kood on kättesaadav siit. Andmete kogumise ja teemade mudeldamise kohta loe lähemalt siit, (eriti 05.11.2023 täiendusi).
Teemad
Teemad lasin leida masinal (peenemalt öeldes AI-l). Algselt andis mudel üle 2000 teema. Eraldasin neist sisukad ja formaalsustele (näiteks tervitused, vaheaja palumised jms) osutavad teemad. Sisukatest omakorda märkisin ära need, mis on seotud keskkonnaga (hõlmates endas nii loodust, kliimakriisi, looduse hüvede kasutamist). Märgendamiseks kasutasin oma kallutatud ja subjektiivset aju. Piiri tõmbamine ülejäänud teemade ja keskkonna teemade vahel oli mõnikord keeruline, kuid usun, et laia pintsliga joonistatud ülevaate saan siiski anda ilma liigselt esoteerikasse kaldumata.
Kokku märgendasin keskkonnaga seonduvaks 37 teemat. Kõigist 453 830 Riigikogu stenogrammi kõnevoorust (alates 2010. a jaanuar kuni 2023. aasta september) sai eelmainitud teemade märgenduse 11 664 kõnevooru (tubli 2.5% kõikidest kõnevoorudest). Nende 11 664 kõnevooru sees on teemade jagunemine äärmiselt ebaühtlane (täiesti ootuspärane tulemus). Alltoodud graafikul on populaarseima 10 keskkonnaga seotud teema osakaalud.
Vaieldamatult kõige populaarsem teema on seotud metsa, RMK ja riigimetsa majandamisega (veidi üle 40% kõikidest keskkonna teemadest). Populaarsuselt järgmine teema on seotud põlevkivi (veidi üle 10%) ning kolmanda koha saab kasvuhoonegaaside, kliimaneutraalsuse teema (veidi alla 10%). Ülejäänud teemad on suhteliselt marginaalse osakaaluga ning on mitmekülgsed (alates karusloomade kasvatamisest kuni süsihappegaasi kvoodi hindadeni).
Esimese järelduse saab juba siin teha: eestlased on metsarahvas. Mets ja metsamajandamine pole jätnud Riigikogu külmaks ning on populaarseim keskkonnaga seotud teema.
Dünaamika
Teemade osakaalu dünaamika vaatlemiseks sobib kõnevoorude asemel uurida päevakorrapunktide osakaalu, mille arutelus on mainitud vähemalt ühte keskkonna teemat. Näiteks päevakorrapunkt võib olla seotud eelarvearuteluga, kuid sisulise arutelu käigus võib esile kerkida metsade majandamise teema (seegi võib riigieelarvet mõjutada).
Järgnevalt jooniselt on näha drastilist muutust: tasemelt 8%–14% (kuni aastani 2020) on keskkonna teemasid mainivate päevakorrapunktide osakaal kasvanud üle 20% (kõikidest päevakorrapunktidest) aastaks 2022. 2023. aastal on näha väikest langust, kuid see võib osaliselt olla tingitud sellest, et selle aasta andmed on poolikud. Keskkonna teemad on muutunud populaarsemaks. Sarnane trend (mitte küll nii tugev) on näha keskkonnateemasid sisaldavate kõnevoorude osakaalus.
Üldine osakaal ei näita kas ja kuidas teemade omavaheline osakaal on muutunud. Alljärgnevalt jooniselt saab seda analüüsida. Võrreldes eelmise joonisega võrreldakse siin teemade jagunemist kõnevoorude mitte päevakorrapunktide vahel. Vaieldamatult on väga populaarne metsade temaatika (moodustades vahepeal üle poole keskkonnateemade kõnevoorudest). Viimastel aastatel on pilti tõusnud kliima (nr 38), tuuleparkide (nr 101), rohepöörde (nr 446) ja kliimaministeeriumi (nr 442) teemad. Need on teemad, mis on seotud reaktsioonidega üha süvenevale kliima- ning energiakriisile.
Suhteliselt ühtlaselt tasemel on figureerinud põlevkivi (nr 31) teema. Üsna vähesel määral (viimastel aastatel väheneval määral) on graafikul näha kalanduse (nr 54) ning jahinduse (nr 106, väga palju tähelepanu tekitas 2013. aastal) teemasid. Karusloomafarmide teema (nr 78) tekitas rohkem tähelepanu aastatel 2016–2021. Peale graafikul toodud 9 sisuka teema moodustavad ülejäänud 28 teemat umbes 20%–40% kõnevoorudest (kus üldse keskkonnateemasid mainiti), (enamasti üksikuna väga väikese osakaaluna).
Jooniselt on ilusti näha, kuidas rohkem kui 10 aasta jooksul pole tuulepargid väga suur teema olnud. Ukse taga prõmmiv energiakriis (koos rohepöördega) on nende ehitamise päevakorda tõstnud.
Sarnane lugu on kliimaneutraalsusega. Teema on vaikselt hingitsenud, kuid veidi suuremat kõlapinda kogus 2019. aastast alates. Teadlased on atmosfääri paisatava süsihappegaasi hulga vähendamisest rääkinud juba üle 30 aasta. Nii nagu ühiskond laiemalt, hakkab Riigikogu sellest alles aru saama.
Sagedus
Ühe aspektina on näha, kuidas viimastel aastatel on keskkonna teemade arutelude sageduslik muster muutunud lühemaks. Sageduslik muster kujutab ennast kõrge ja madala keskkonnateemade osakaaluga perioodide vaheldumist. Kasutasin selleks wavelet analüüsi. Kui aastatel 2016–2019 kippus keskkonna teemade tsüklilisus (periood, kus keskkonnateemade osakaal stenogrammi kõnevoorudest on sarnasel tasemel) olema umbes 50 nädalat (mis vastab aastale), siis 2021–2022 kipub tsüklilisus olema 20–30 nädalat (ca poole lühem). See võib viidata keskkonna teemade olulisuse kasvule, mistõttu on vaja nendega rohkem ja kiiremalt toimetada (nt energiakriis on otseses seoses keskkonnateemadega).
Lisaks on võimalik jooniselt tuvastada 10 nädalase perioodiga tsüklit, mis kerkib tugevamalt esile aastast 2021. Küsimusele, kas see muster on püsiv (või seotud ainult nende aastatega), annab vastuse aeg. Jooniselt hakkab silma, et aastatel 2014–2015 oli 50-nädalase perioodilisus nõrgema seosega. Võib-olla oli siis ebaregulaarsust rohkem.
Rääkijad
Iga stenogrammis olev sõna on kellegi poolt öeldud. Seega igal teemal on oma rääkijad. Alljärgneval on toodud TOP 15 kõneleja edetabel, kelle räägitud kõnevoorudest on kõige suurem osakaal keskkonna teemadel.
Tabeli tipus troonivad teadlased ja Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja. Esimesena Riigikogu liikmetest saab esimese koha Hanah Lahe (kes on ka selgelt välja öelnud, et tema südameteemaks on kliimakriis). Teise koha Riigikogu liikmetest saab Tiit Maran (kes on zooloogi haridusega ja eelnevalt töötanud Tallinna Loomaaias). Graafikult on selgelt näha (keskkonna)ministreid (Mölder, Epler ja Michal). Pildilt ei puudu puudu kolmanda sektori esindajad (Mihkel Annus ja Madis Vasser).
Nagu eelnevast saab järeldada, räägivad keskkonna teemadel mitmekülgne grupp inimesi: peale ministrite teadlased, mõned Riigikogu liikmed ning kolmanda sektori huvikaitse eksperdid. See on ka loogiline, sest, kui need inimesed Riigikogus sõna saavad, siis ikkagi oma põhilise tegevusega seonduvalt (ökoloog vaevalt saab Riigikogus kõnet pidada pensionireformi teemadel).
Kokkuvõte
Keskkonnateemade osakaal on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. See on ka loogiline, sest kliimakriis (koos muud kriisidega) sunnib tegutsema. Lühenenud on tsüklilisus, millise perioodilisusega keskkonna teemasid arutletakse. Jällegi mitmed kriisid koputavad uksele ja sunnivad tegutsema (kui mitte ennetama, siis vähemalt reageerima).
Vaieldamatult kõige populaarsem teema on seotud metsade ja metsade majandamisega. Metsasõjad kestavad ajaleheveergudel siiani edasi, ka Riigikogus on see suhteliselt ühtlaselt saanud aastate lõikes tähelepanu. Tähelepanuväärne on, et kuigi viimastel aastatel on taastuveneriga, kliimaneutraalsus saanud veidi rohkem tähelepanu, on nende osakaal siiski suhteliselt madal. See võib muidugi lähiaastatel muutuda. Tagantjärgi tarkusena, oleksime pidanud nende probleemidega tegelema palju varem. Laiemas mastaabis väga ohtlik elurikkuse kadu ja rohepöörde teema, on endiselt marginaalne. Arvatavasti kordub siingi muster, kus siis, kui halb on käes, kukume rapsides reageerima.
Riigikogus keskkonnateemadel rääkijate mitmekesisus on positiivne. Paljud sellel teemadel rääkijatest on oma ala spetsialistid ja teadlased. Lisaks eristuvad mõned Riigikogu liikmed. Kaks kõige rohkem oma sõnadest keskkonnale pühendunut on valitud Riigikokku viimatel valimistel — meil on lootust. Kokkuvõttes võib keskkonnal olla Riigikogus võimalus tõusta marginaalsest roheveidrike teemast peavoolu valdkonnaks.
Kasutatud allikad
- Hanah Lahe: kliimakriis ei tohi jääda päevapoliitilise kempluse varju, https://www.err.ee/1609107443/hanah-lahe-kliimakriis-ei-tohi-jaada-paevapoliitilise-kempluse-varju
- Wavelet, https://en.wikipedia.org/wiki/Wavelet
