Riigikogu stenogrammid osa 2: Fraktsioonide teemade võrdlus

Risto Hinno
8 min readAug 5, 2022

--

Igaüks omamoodi

Allikas

Postituse eesmärk on analüüsida Riigikogu stenogrammide teemade struktuuri fraktsioonide lõikes: mille poolest nad omavahel erinevad või sarnanevad. Kui soovid teada, millised fraktsioonid on omavahel sarnasemad, või kuidas sarnasus on aastate jooksul muutunud, loe edasi.

Andmete kogumise ja töötlemise kirjelduse leiad siit. Postituse graafikud koos koodiga nende genereerimiseks on kättesaadavad siit. Esimene postitus, mis käsitleb teemade dünaamikat, asub siin.

Fraktsioonide teemad

Igal fraktsioonil on oma unikaalne teemade jaotuse muster. Mõnele on südamelähedasem teema riigikaitse, teisele võrdõiguslikkus jne. Selle põhjal saab teha järeldusi, millistel teemadel fraktsiooni liikmed sõna võtavad ning mis on erakonnale olulise(ma)d (või ka vähemolulisemad) teemad. Teemade proportsioonide leidmiseks kasutasin järgmist lähenemist:

  • jätsin alles stenogrammide lõigud, mida rääkis mõne fraktsiooni liige
  • igale lõigule määrasin masinõppe mudeliga teema (rohkem infot siin)
  • jätsin alles lõigud, mille teemad on sisukad (sisukate teemade leidmise kohta on rohkem infot siin)
  • arvutasin kõigile fraktsioonidele iga teema osakaalu kõigist fraktsiooni liikmete räägitud stenogrammi lõikudest valemiga: fraktsiooni lõikude arv konkreetsel teemal / kõikide fraktsiooni lõikude arv.

Stenogrammid on kogu analüüsitava perioodi kohta 2010–2022 (siin tuleb arvestada, et mõned fraktsioonid pole eksisteerinud kogu vaadeldava perioodi jooksul).

Käesolevas postituses võtan arvesse fraktsioonid, mis tegutsesid 2022. aasta esimeses pooles. Fraktsioonitutesse on arvestatud kõik Riigikogu liikmed, kes pole fraktsioonidesse kuulunud või on neist väljas astunud. See on kõige variatiivsem grupp, kuna võib sisaldada endisi erakondlasi kui ka ükskikkandidaate, kellel üldjuhul erinevalt fraktsioonidest pole ühtset programmi. Tähele tasub panna, et fraktsioonide liikmete nimekirjades võib olla vähesel määral vigu (näiteks pole Riigikogu kodulehel alati ajaliselt täpselt kajastatud liikmeid, kes Riigikogu koosseisu ajal muutusid fraktsioonituteks), mis ei tohiks üldpilti märgatavalt muuta.

Iga teemal on oma 300-dimensiooniline vektor (sisuliselt nagu exceli tabel, milles on iga teema kohta üks 300 arvuline rida). Kõik vektorid viisin dimensioonide vähendamise mudeli abil 2-dimensioonilisse ruumi (kel huvi eksperimenti korrata, võib katsetada t-SNE-ga). See võimaldab teemade paiknemist nö semantilises ruumis kujutada tavalisel 2-D graafikul (300-D on graafikul keeruline kujutada nii, et midagi oleks võimalik visuaalselt aru saada).

Järgmisel joonisel on näha iga fraktsiooni top 10 teemat semantilises ruumis. Semantiline ruum kujutab sisuliselt ruumi, kus sisuliselt sarnased teemad (ja ka teemade klastrid) üksteisele lähemal ning erinevamad teemad üksteisest kaugemal. Näiteks Keskerakonna graafikul on näha üleval keskel kolme lillakat mulli, mis on seotud tulubaasi teemadega.

Fraktsioonide top 10 teemat semantilises ruumis. Värvid tähistavad teemade klastrit, ringi suurus teema osakaalu fraktsiooni stenogrammi lõikudest ning asukoht viitab asukohale semantilises (tähenduslikus) ruumis.

Jooniselt nähtub, et igal fraktsioonil on oma teemade muster (hiirega peale liikudes on näha teema nimi ja osakaal fraktsiooni lõikudest). Mõnede teemade proportsioonid on läbivalt sarnased. Näiteks enamikel fraktsioonidel on teema “koolis kooli opilased” suhteliselt populaarne (vahemiku 2.5%-3% juures), kuid fraktsioonitutel moodustab see 1.34% lõikudest. Sarnaselt on enamikel fraktsioonidel suhteliselt madala tasemega (alla 2%, kuid siiski top 10-s) teema “elektri elektrit taastuvenergia” teema, kuid Isamaa fraktsioonil on see suhteliselt kõrge (üle 3%). Üheks põhjuseks võib olla see, et Isamaa fraktsioon on suhteliselt uus (nimemuutus toimus 2018. aastal (allikas)) ning selle tõttu omavad uuemad teemad suuremat osakaalu.

Veidi selgema ülevaate iga fraktsiooni populaarsematest teemadest saab järgmiselt graafikult. Ruumi kokkuhoiu mõttes on toodud ära top 5 teema osakaalud.

Fraktsioonide top 5 teema proportsioonid

Fraktsioone võib lühidalt iseloomustada järgmiselt:

  • Keskerakond: olulised teemad seotud hariduse, arstiabi, töötuse, alkoholi(aktsiisi)ga ning tulumaksusüsteemiga
  • EKRE: olulised teemad seotud pagulaste, koroona/vaktsineerimise, hariduse, vihakõne ning Ukraina sõjaga. Koroona puhul tasub silmas pidada, et see teema jookseb ka teiste fraktsioonide teemadest läbi, kuid EKRE puhul võib see kõrgemal kohal olla, kuna fraktsioon asutati alles 2015. aastal
  • Reformierakond: olulised teemad seotud riigieelarve tasakaalu, hariduse, tulumaksusüsteemi, alkoholi(aktsiisi) ja maksuametiga
  • Fraktsioonitud: olulised teemad seotud elektri/taastuvenergia, valimisliitude/volikogu, eriarstiabi, finantsabiga Kreekale ja tulumaksusüsteemiga
  • Isamaa: olulised teemad seotud elektri/taastuvenergia, alkoholi(aktsiisi), hariduse, opositsiooni/koalitsiooni ning Ukraina sõjaga
  • Sotsiaaldemokraadid: olulised teemad seotud hariduse, lastetoetuste, elektri/taastuvenergia, soolise palgalõhe ning õpetajate palgatõusuga.

Siiski tasub meeles pidada, et tegemist on ainult väikese osa fraktsiooni liikmete poolt käsitletud teemadest. Sellegipoolest näitavad tulemused, et teemade järgi saab fraktsioone (erakondi) omavahel eristada. Näiteks sotsiaaldemokraadid tegelevad rohkem sotsiaalsete teemadega, EKRE pagulaste, vihakõne ning Reformierakond eelarvetasakaalu, maksusüsteemiga. Läbiv teema, mis jookseb kõigist fraktsioonidest (välja arvatud fraktsioonitud) on haridus (“koolis kooli opilased”).

Fraktsioonide sarnasus

Fraktsioonide teemade proportsioonide omavahelist sarnasust on võimalik kvantitatiivselt mõõta. Sarnasuse leidmiseks kasutan koosiinussarnasust. Skaala on vahemikus -1 (proportsioonid on identsed, kuid vastupidise suunaga: mis ühel kõrge, see teisel madal), kuni 1 (identsed) (allikas). 0 tähistab olukorda, kus igasugune sarnasus puudub. Alljärgnevalt on näha, millised fraktsioonid on kõige sarnasemate teemade proportsioonidega. Peadiagonaal on täidetud väärtustega 0.6, kuna see aitab paremini visuaalselt tuua esile mustreid (arvutustes ja tulemuste tõlgendamisel see rolli ei mängi). Arvesse võeti kõik fraktsioonide teemad.

Fraktsioonide teemade proportsioonide koosiinussarnasused

Kõige suurem sarnasus on paarides Keskerakond-fraktsioonitud ning Reformierakond-Isamaa (mõlema koosiinussarnasus on 0.86). Võib-olla Isamaa ja Reformierakond peaks tõesti koos olema valitsuses. Siiski tuleb meeles pidada, et teemade proportsioonide sarnasus ei tähenda automaatselt, et fraktsioonide seisukohad oleksid konkreetses teemas sarnased. Sarnasuselt järgmised paarid on Reformierakond-fraktsioonitud ja Reformierakond-Keskerakond (koosiinussarnasus 0.83).

Kõige väiksem sarnasus on sotsiaaldemokraatide ja EKRE teemade proportsioonides (koosiinussarnasus 0.66). EKRE fraktsiooni keskmine sarnasus teiste fraktsioonidega on üldse kõige madalam (0.706, mediaan 0.733). EKRE puhul ei ole see üllatav, kuna nende strateegiaks on olnud vastandumine. Vastandumise üheks võtteks tuua mängu mingis konkreetses teemas mõni teine teema või provokatiivne seisukoht (allikas). Näiteks Ukrainale sõjalise abi andmise teemas vii tähelepanu hoopis peaministri isikule, tema päritolule.

Järgmine fraktsioon, mille keskmine sarnasus teistega kipub olema madal, on sotsiaaldemokraadid (0.73, mediaan 0.775). Siin võib rolli mängida nende eristumine sotsiaalteemadega.

Kõige kõrgem keskmine sarnasus on Reformierakonnal (0.77, mediaan 0.799). Samas on kõrge keskmine sarnasus ka Keskerakonnal, Isamaal ja fraktsioonitutel. Selle järgi võiks Reformierakonnal olla kõige suurem ühisosa teiste fraktsioonidega ning eeldused koalitsiooni moodustamiseks. Kuid jällegi tuleb olla sellise tõlgendusega ettevaatlik: sarnane on teemade proportsioon, mis ei ütle liiga palju konkreetse fraktsiooni seisukohta kohta konkreetses teemas.

Sarnasuste dünaamika

Eelmisel graafik käis kogu vaadeldava perioodi kohta, mis on veidi pudru ja kapsad. Mõned fraktsioonid on loodud vaadeldava perioodi jooksul, mistõttu neis võivad puududa teemad, mis olid aktuaalsed perioodi alguses. Saamaks täpsemat ülevaadet, võrdlen fraktsioonide teemade proportsioone aastate lõikes.

Alljärgnevalt toon iga fraktsiooni sarnasused teiste fraktsioonide kogu konkreetse fraktsiooni eksisteerimise aja jooksul. Alustame Keskerakonnast.

Keskerakonna fraktsiooni teemade proportsioonide koosiinussarnasuse dünaamika

Vaadeldaval perioodil on Keskerakonnal teemade proportsioonides kõige rohkem sarnasusi perioodi alguses (aastani 2015). Kõige suurem sarnasus oli aastal 2011 fraktsioonitutega (0.81). Kõrge sarnasus (0.7 lähedal) oli ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonidega. 2022. aastal on keskmine sarnasus olnud madalam (0.5 lähedal, fraktsioonitutega väga madal: 0.19). Võib-olla erakond otsib siit teemat, mis tõstaks nad pilti tagasi. Alanud Ukraina sõda neile populaarsust ei toonud (riigikaitse ja välispoliitika pole Keskerakonna tugevaimad küljed) ning hüpati koalitsioonist välja ja proovitakse vastanduda, et leida teema, mis tooks ausära neile. Vahepealsel ajal on olnud sarnasuses hüppeid: 2017. aastal oli sarnasus EKREga 0.73 ning 2018. aastal Reformierakonnaga (0.74).

Reformierakonna fraktsiooni teemade proportsioonide koosiinussarnasuse dünaamika

Reformierakonna puhul on näha teistsugust mustrit. Teemade sarnasus on viimastel aastatel kasvanud (eriti EKRE ja Isamaaga, mõlema sarnasus on 2022. aastal 0.8 lähedal). Samuti oli sarnasus kõrge 2011. aastal fraktsioonitutega (nagu oli ka Keskerakonnal). Vahepeal on olnud üksikuid hüppeid sarnasuses (2018. aastal oli sarnasus Keskerakonnaga ja 2019. aastal sotsiaaldemokraatidega 0.74). Samuti on näha, kuidas viimastel aastatel on sarnasus fraktsioonitutega vähenenud (2022. aastal oli see 0.34).

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni teemade proportsioonide koosiinussarnasuse dünaamika

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni sarnasuse dünaamika puhul on näha suuri väärtusi perioodi alguses (eriti Keskerakonna, Reformierakonna ja fraktsioonitutega). Viimastel aastatel on sarnasused olnud mõõdukad ning 2022. aastal on need EKRE, Isamaa ja Reformierakonna puhul jäänud 0.6 lähedale.

Isamaa fraktsiooni teemade proportsioonide koosiinussarnasuse dünaamika

Isamaa fraktsioon on eksisteerinud aastast 2015, mistõttu varasema perioodi kohta andmeid ei ole (teadlikult ei hakanud Isamaa eelkäijaid arvestama). Siin on näha sarnasuste kasvu trendi EKRE (2022. aastal oli sarnasus 0.78) ja Reformierakonnaga (2022. aastal oli sarnasus 0.8). EKREt ja Isamaad iseloomustavad tugev isamaalisus (vähemalt sõnades), fookus julgeolekule ning mure nö lihtinimese pärast (inflatsioon, kasvavad energiahinnad jne). Julgeolek ning majandusteemad on iseloomulikud ka Reformierakonnale. Reformierakonnaga vastupidine trend on olnud fraktsioonitutega (2022. aastal oli sarnasus ainult 0.19).

EKRE fraktsiooni teemade proportsioonide koosiinussarnasuse dünaamika

EKRE puhul on näha sarnast trendi nagu Isamaa puhul. Sarnasused on Isamaaga ja Reformierakonnaga kasvanud (vastavalt 0.78 ja 0.82 aastal 2022). Sarnasus sotsiaaldemokraatidega näitab samuti kerget kasvutrendi (0.23-lt aastal 2015 kasvas sarnasus 0.61-ni aastal 2022). EKRE ja Keskerakonna puhul hakkab silma, et 2016–2017 nende sarnasus kasvas (0.48-lt aastal 2015 kuni 0.73-ni aastal 2017). Aastal 2022 oli sarnasus Keskerakonnaga ainult 0.5, võib-olla näitab see väikest vaenu 2021. aasta alguses laialisaadetud koalitsiooni suhtes ja/või EKRE eristumist Ukraina sõja ja riigikaitse teemadel. EKREgi puhul tuleb tähele panna, et fraktsioon sündis 2015. aastal, mistõttu vanemat periood ei vaadelda.

Fraktsioonitute teemade proportsioonide koosiinussarnasuse dünaamika

Fraktsioonitute teemade sarnasuses on näha, kuidas nende sarnasus teiste fraktsioonidega on kippunud langema (näiteks Keskerakonnaga oli sarnasus 2011. aastal 0.81, kuid 2022. aastal ainult 0.19). 2022. aasta on kõige madalamate sarnasustega. Siin tasub meeles pidada, et tegemist ei ole homogeense grupiga ning üksikutest liikmetest (nende liitumisest või mõne fraktsiooniga ühinemisest) võib sõltuda palju. Näiteks 2011. aastal alustanud Riigikogu koosseisus oli fraktsioonitute nimekirjas Kalle Laanet, Deniss Boroditš, Aivar Riisalu (allikas), kõik nad on olnud seotud Keskerakonnaga ning Kalle lisaks ka Reformierakonnaga. Lisaks tuleb märkida, et oma rolli võib mängida ka fraktsiooni liikmete nimekirjade ajalised ebatäpsused. Osa fraktsioonitute juurde ei pruugi olla Riigikogu kodulehel märgitud, et nad olid fraktsioonitud ainult osa koosseisu ajast.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt näitasin, kuidas leitud teemade abil on võimalik määrata, mis on iga fraktsiooni olulisemad teemad. Minule isiklikult tundub, et masinõppe mudel on suhteliselt hästi leidnud teemad, mis iga fraktsiooni/erakonda iseloomustavad (vähemalt langes see hästi kokku minu isikliku nägemusega igast erakonnast).

Analüüs näitas, et teemade proportsioonide poolest kõige sarnasemad fraktsioonide paarid (kogu vaadelava perioodi kohta) on Isamaa-Reformierakond ja Keskerakond-Reformierakond. Kõige suuremat keskmist sarnasust omab Reformierakond, kõige madalam on see EKRE-l. Sarnasuste dünaamikast näitab, et erakondade teemade proportsioonide sarnasus on aastate jooksul märkimisväärselt muutunud. Näiteks 2022. aastal olid kõige sarnasemad fraktsioonid Reformierakond-Isamaa ja Reformierakond-EKRE.

Tulemuste sisulist tõlgendamist ei saa masinaga teha, see ülesanne jääb inimesele. Mina pakkusin omapoolsed mõtted ja tõlgendused, kuid sinul võivad olla teistsugused ideed. Ära aga unusta, et poliitikute sõnad ja teod ning tegelikud väärtused ei pruugi alati kokku langeda.

Kasutatud allikad

--

--