Lugemissoovitused keskkonnast hoolivale kodanikule

Raamatuid neile, kes tahavad veidi rohkem mõista ökokriisi

Allikas

Sissejuhatus

Pea iga nädal ilmub ajalehtedes mitu lugu, mis kasutavad mõisteid kliimakriis, kliima soojenemine, ökoloogiline kriis, rohepööre, rohelollus jne. Pahatihti vaatab nendest lugudest vastu autori täielik teadmatus, ignorantsus või ideoloogiline huvi. Pimeduse raviks on valgus. Vaimupimeduse raviks on teadmised.

Teadmiste omandamiseks saab alustada lugemiseks. Mina soovitan lugeda raamatuid, sest:

• see on mõnusalt aeglane tegevus, mis võimaldab sisul paremini kohale jõuda (õppimine ongi aeglane protsess, nõuab peatumist, küsimuste küsimist, reflekteetrimist)
• raamatu kirjutamine on nõudlik tegevus, mis üldjuhul tähendab, et sisu on rohkem läbi mõeldud kui tüüpiline sotsiaalmeedia postitus või ka ajalehe artikkel

Kindlasti on erandeid (raamatuid võib lugeda nii, et midagi kohale ei jõua ning on raamatuid, mille sisu on nigelam kui suvaline sotsiaalmeedia postitus), kuid erandid pigem kinnitavad reeglit.

Toon alljärgnevalt oma soovitused inimesele, kes tahaks veidi rohkem mõista kliimakriisi. Ma tegelikult ei piirdu kitsalt liigsest CO2 kontsentratsioonist maakera atmosfääris. Proovin anda veidi laiema vaate, milliste aspektidega võiks teadlik lugeja kursis olla, et asjale veidi süsteemsemalt läheneda. Kliimakriis on üks osa ökoloogilisest kriisist (loe Maa taluvuspiiride ületamise kohta siit).

Tegemist on minu subjektiivsete soovitustega algajale. Olen proovinud viidata raamatutele, kus autoriteks on teadlased, kes kirjutavad oma uurimisvaldkonnast. See vähendab võimalust, et mõni segaduses kodanik nakatab oma pimedusega teisi. Raamatud olen oma suva järgi tinglikult jaotanud kategooriatesse.

Ülevaatlikud raamatud

Siia olen kogunud raamatud, mis annavad ülevaate praeguse kliimakriisi tekke põhjustest, võimalikest tagajärgedest ja lahendustest. Neist saad vastused põhilistele küsimustele.

“Kliimamuutus: Diagnoos, prognoos, teraapia”, Stefan Rahmstorf, Hans Joachim Schellnhuber

Lihtsasti loetav ülevaatlik teos teadlastelt, kes on Potsdami ülikooli professorid ning on globaalsete muutuste nõuandekomisjoni (WBGU) liikmetena nõustanud Saksamaa valitsust. Raamatus on toodud ülevaade, mis põhjustab kliimamuutust, mida see endaga kaasa toob ja mis võiksid olla (ja mitte olla) lahendused. Kui sa midagi muud ei viitsi lugeda ning ei saa aru, mis kliimakriis on, loe seda raamatut.

“Our Fragile Moment: How Lessons from Earth’s Past Can Help Us Survive the Climate Crisis”, Michael E. Mann

Michael E. Mann on teadlane kliimasõja eesrindelt. Ta on kuulsa hokikepi graafiku üks autoritest. Ta on võtnud südameasjaks lisaks teaduse tegemisele ka laiema üldsuse harimise ja informeerimise. Selles raamatus annab ta ülevaate kliimasoojenemise põhjustest, vastab enamlevinud valeinfole. Lõpuks aga süstib lugejasse lootust, et me ei ole lukustatud kõige hullemate stsenaariumite rajale. Kui me kollektiivselt saame aru probleemi skaalast ja ei tardu, vaid asume tegutsema, on võimalus kõige halvem ära hoida. Eelmine raamat (“Kliimamuutus: Diagnoos, prognoos, teraapia”) ilmus saksa keeles 2006. aastal, see aga 2023. aastal, mistõttu saad siit üle kontrollida, et olukord kliima osas on hullemaks läinud ning alusteadmised pole väga muutunud.

“The Climate Book: The Facts and the Solutions”, Greta Thunberg

Mõnel lugejal võib Greta nimi kõhu lahti lüüa. Ole mureta, kõhuhädade võimalus selle raamatu lugemisel on väike. Rahustuseks võin öelda, et Greta on olnud raamatu toimetaja. Raamat on paks ja põhjalik ning koosneb oma eriala teadlaste ning kliimakriisiga tegelejate artiklitest. Raamat annab väga põhjaliku sissevaate põhjustest, tagajärgedest erinevatele valdkondadele (ökosüsteemidele, toidutootmisele, õiglusele jne) ning mida oleks vaja teha. Raamatu mitmekülgsus on selle väärtus. See võiks aidata aru saada, kui laiahaardeline probleem kliimakriis on (selle lahenduseks ei piisa ainult tuuleparkide ehitamisest).

Infosõda

Sa oled kindlasti kliimamuutuste infosõjas mõnda lahingut näinud. Võib olla ka ise osaline ning isegi ohver olnud. Halvemal juhul oled muutunud infozombiks. Valeinfo levitamine on toimunud pea sama kaua kui teadus on olnud teadlik kliima soojenemisest inimkonna tegevuse tõttu. Mõnede ettevõtete ärihuvi on teadlikult segast peksta ja avalikkust eksitada. Infosõja parim kaitse on teadmine. Siit saad laskemoona oma salvedesse ja parema kuulivesti.

“The New Climate War: The Fight to Take Back Our Planet”, Michael E. Mann

Raamat 2021. aastast, milles Michael E. Mann selgitab, kuidas ta oma teadustööga jäi ette ärihuvidele, mille peale üritati teda igati diskrediteerida. Annab põgusa ülevaate, kuidas teisi teadlasi ja kliimadebatti on proovitud suunata mõnele ärihuvile soodsasse suunda. Väga selgelt on toodud ära taktikad, kuidas fossiilkütuste ettevõtted vastutuse enda pealt maha pesevad (alates sellest, et ainult tarbijad on süüdi, kuni me oleme niikuinii pekkis, mitte midagi ei saa enam teha, seega kütame edasi). Räägib veidi ka hiljutisest USA poliitilisest polariseerumisest ja selle mõjust muudatuste elluviimisele. Siinkandi elanikele võiks huvi pakkuda ka Venemaa käsi valeinfo levitamisel.

“Merchants of Doubt: How a Handful of Scientists Obscured the Truth on Issues from Tobacco Smoke to Global Warming”, Naomi Oreskes, Erik M. Conway

Põnev lugemine, kuidas suurtööstuste ärihuvid versus avalik hüve on tihti lõikunud. Kui tekib oht, et kasumid vähenevad (sest peab oma sodi eest vastutama), siis mõjuta avalikku arvamust. Alati valetama ei pea, lihtsalt aja juttu kui ebaselge kõik on ning peab edasi uurima jne. Teadlased on ammu konsensusele jõudnud, kuid inimesed, kes pole teaduse tulemustega kursis, lollitab ära. Ja tihti sellest piisab. Käsitleb tööstuse taktikaid happevihmade, suitsetamise, osooniaugu ja kliima soojenemise debattide teadlikul hägustamisel. Uued probleemid vanad taktikad. Tuuakse näiteid, kuidas üksikud teadlased on raha eest teadlikult valetama/tegema kallutatud uuringuid (mõni neist võis ka uskuda, et teeb head).

Komplekssüsteemid

Ilma komplekssüsteeme baastasemel mõistmata on suure tõenäosusega raske aru saada, miks kliima soojenemine on ohtlik. Minul õnnestus kogu oma (kõrg)haridustee läbida ilma, et oleksin saanud kasvõi ühe loengu sissejuhatust kliimamuutustesse või komplekssüsteemidesse. Ma loodan, et praegu on olukord parem. Võib olla karm väide, kuid ülikoolide erialad, kus ei ole ühte kursust kliimamuutustest ja komplekssüsteemidest, pole minu arvates kõrgharidus. Meil on vaja kultiveerida süsteemimõtlemist, mitte tulemuste optimeerimist väga kitsas valdkonnas ilma analüüsimata laiemaid tagajärgi. Näiteks kui mina majandust õppisin, eeldati vaikimis, et majandus on ökosfäärist eraldiseisev nähtus.

“Komplekssüsteemid, ehk, Tervik on suurem kui osade summa”, Jüri Engelbrecht, Robert Kitt

Lihtsas keeles ja ülevaatlik sissejuhatus komplekssüsteemidesse. Annab ülevaate põhimõistetest ning komplekssüsteemide omadustest. Robert Kitt toob seoseid reaalse majandusega. Igati sobilik raamat, et veidi paremini komplekssüsteeme mõista.

“Thinking In Systems: A Primer”, Donella H. Meadows, Diana Wright

Donella H. Meadows oli süsteemimõtlemise üks suurkujusid. See raamat on mõnus lugemine neile, kes tahavad kultiveerida süsteemimõtlemist, kus põhjus ja seos võivad esialgu tunduda ebaloogilised. Süsteemimõtlemise oluline komponent on arusaamine, et nähtused pole üksteisest sõltumatud ning probleeme ei saa lahendada ühest kitsast perspektiivist lähtudes (kasutades ainult nö talupojatarkust). Kliimamuutuse osas ei saa me seda lahendada ainult CO2 vähendamise perspektiivist ilma muid aspekte arvestamata. Mis siis kui kliimakriis on igati loogiline tulemus praegusele kasvule orienteeritud ning tagasisidestamata majandussüsteemis? Soovitan sirvida ka autori artiklit Leverage Points: Places to Intervene in a System.

“Critical Transitions in Nature and Society” Marten Scheffer

Raamat ilmus küll 2009. aastal, kuid on suhteliselt ajatu sisuga. Kirjeldab, kuidas looduses võivad toimuda kriitilised muutused uuele tasemel ootamatult (nt Maa muutus jääpalliks, mingi hetk aga muutus kliima inimeste tekkeks soodsaks). Konkreetsed näited ja arutelud aitavad mõista kriitilisi punkte ning miks nendele lähenemine võib olla ohtlik. Süsteem toimib nagu tavaliselt, kuid mingid alusparameetrid on nii palju muutunud, et iga köhatus võib süsteemi visata uuele (ja alati mitte paremale) tasemele. Raamatus on mitmeid näiteid reaalsetest muudatustest ja neid on analüüsitud komplekssüsteemide võtmes.

“Limits to Growth: The 30-Year Update”, Donella H. Meadows, Dennis L. Meadows, Jørgen Randers

Algselt 1972. aastal MIT teadlaste kirjutatud raamat (üks autoritest on Donella H. Meadows), mis analüüsib simulatsiooni tulemusi, kui jätkame kasvule orienteeritud trajektooril piiratud ressurssidega maailmas. Raamatu eesmärk ei ole anda täpseid ja ajalisi prognoose (millal juhtub kollaps kui me midagi ei muuda on tegutsemises siin planeedil) vaid panna mõtlema, kuidas me saaksime ohte vältida. Me võime ette kujutada, et suudame kasvada lõpmatuseni piiratud ressursside olukorras. Kuid kas me tahame seda teha, kui võime ületada mõne kriitilise punkti, kus meie elu on palju halvem? Raamat on olemas ka eestikeelsena.

Ökosüsteemid, loodus

Olles veidi mõistnud süsteemimõtlemise eripärasid, siis on õige aeg kokku puutuda ökosüsteemidega. Neid on komplekssüsteemid, mille kõiki osi ei tunne me kaugeltki. Sellele vaatamata mõjutavad need meid nagu ka need taimed, loomad ja linnud kelle liiginimesid me isegi ei tea. Siin toodud raamatud on laiema käsitlusvaldkonnaga kui ainult kliimamuutused, haaratud on ka teised planetaarsete taluvuspiiride ületamised.

“Loovad loomad muutuvas maailmas”, Tuul Sepp

Eesti ökoloog Tuul Sepp näitab ja arutleb, mismoodi muutuv kliima, reostus ja elupaikade kadu sunnib loomi kohanema. Ja kuidas see meid, inimesi võib puudutada. Ladusas keeles tekstid ja kaunid illustratsioonide teevad raamatust toreda lugemiskaaslase. Autor on suutnud säilitada positiivse tooni raskel teemal rääkides.

“Entangled Life: How Fungi Make Our Worlds, Change Our Minds & Shape Our Futures”, Merlin Sheldrake

Seened on meie ümber ja meie sees. Seened on väga püsivad organismid. Arvatavasti jäävad nemad planeedile Maa pikalt pärast inimkonna kadumist. Raamat, mis toob välja, kui vähe me teame looduse kohta ning näitab, kuidas loodus saab meie enda põhjustatud jamade lahendamisel abimeheks. Kas meie kasutame seeni või kasutavad seened meid? Raamat on olemas ka eestikeelsena.

“Finding the Mother Tree: Discovering the Wisdom of the Forest”, Suzanne Simard

Raamat, mis kirjeldab teadlase Suzanne Simardi isiklikku teekonda puude võrgustiku uurimisel. Raamat annab nii isikliku kui ka teadusliku ülevaate. Suzanne oli üks esimesi, kelle teadustöö näitas, et mets pole üksikud puud vaid toimiv komplekssüsteem, kus vanad toetavad noori, jagatakse infot, toitaineid jne. Eriti kasulik lugemine metsanduse huvilistele ning abiks mõistmaks, miks vana mets pole halb nagu metsatööstus meile jahub. Raamat on ilmunud ka eestikeelsena.

Psühholoogia

Kliimamuutus on psühholoogiaga otseselt seoses. Esiteks on ohus meie vaimne heaolu. Loodus saab siin aidata. Teiseks on kliimamuutus nii suur, et me tihti blokeerime selle oma mõistusest. Me ei suuda seda läbi töötada ja konstruktiivseks jääda. Siin on mõned raamatud, mis aitavad negatiivseid tundeid läbi tunnetada ja leida lootust.

“Paradiisi kaotades. Miks meie meeled vajavad loodust”, Lucy Jones, Johanna Taiger

Räägib läbi mitmetele teadusuuringutele viidates, kuidas loodus on üks osa meie psühholoogiast ja aitab leevendada ning ennetada vaimse tervise probleeme. Näiteks lapsed, kes viibivad rohkem looduses, kipuvad olema tervemad (vaimselt ja füüsiliselt). Samuti ei tunne me kaugeltki kõiki looduse mehhanisme ja liike, mis meie vaimset tervist mõjutavad. Raamat, mis aitab aru saada kui palju me loodust vajame ja ohtlik on selle hävitamine.

“Climate, Psychology, and Change: Reimagining Psychotherapy in an Era of Global Disruption and Climate Anxiety”, Steffi Bednarek

Kui oled tunned kliimaärevust, siis soovin õnne, oled probleemi ulatusest ja sügavusest aru saanud. See on normaalne reaktsioon. See raamat on siis sulle eriti kasulik. Tegemist on artiklite kogumik, kus käsitletakse kliimamuutuste ja psühhoteraapia seoseid. Tuuakse välja, miks kliima muutusi on nii laialt eitatud või loodetud, et see mind ei puuduta. Lisaks on seal ka toodud näiteid, kuidas terapeudid Ukraina sõja tingimustes toimetavad (traumateraapia). Huvitava aspektina on seal ka kliimaõigluse teema, kus globaalne Lõuna tunneb ennast petetuna ning kuidas praegune tulemus kipub olema kolonialistlik (põhi kütab ja loob rikkust, lõuna saab suure osa kuludest ilma suurt midagi panustamata endale). Kohati tekitab süütunnet, kuid pakub võimalusi, kuidas sellest tundest edasi liikuda.

Muu

“The Earth Transformed: An Untold History”, Peter Frankopan

Monumentaalne teos (üle 700 lk), kus käsitletakse inimkonna ja kliima omavahelisi seoseid ajaloo jooksul. Mõni muutus on aidanud tsivilisatsioonidel tõusta, paljud neil kokku kukkuda. Väga põhjalik teos (kasutatud kirjanduse loetelu on veebis eraldi, et mitte teha raamatut veel paksemaks). Kui arvad, et soojem kliima toob meie õuele õnne, siis loe seda raamatut hoolikalt.

Kokkuvõte

Loodan, et leidsid endale siit midagi lugemiseks. Arvatavasti saad targemaks kui suvalise autori arvamuslugu või sotsiaalmeedia postitust lugedes. Siin toodud raamatud on ainult killuke. Aspekte, mis on eluliselt olulised ja kuhu muudatused hakkavad toimuma, on tohutult palju (toidutootmine, julgeolek, rahvusvaheline õigus jne). Seega võimalusel ära piirdu ainult siintoodud loeteluga. Head lugemist!